ROLLID
Andri Luubi “Hinamees” on satiiriline romaan, mis käsitleb moraali ja väärtushinnangute devalveerumist kaasaegses ühiskonnas, kus kõik on taandatud hinnale ja kasule.
“Kopranahkne kasukas” on Gerhart Hauptmanni satiiriline komöödia, mis räägib lihtsast naisest, ema Wolfitzist, kes elab vaesuses, aga on samas leidlik ja ettevõtlik.
Näidend pilkab ühiskondlikke suhteid ja korruptsiooni, näidates, kuidas vaesus võib inimese tegutsema panna ning kuidas võimukandjad on kergesti manipuleeritavad.
Etendus valmis teatritrupi “Karakter” 10. aastapäevaks. Ekstra selle päeva jaoks keerutas sulge Janno Puusepp.
Nii sündis etendus “Proov”. See lavatükk jutustab etenduste loomise valudest ja rõõmudest.
Vaataja ette tuuakse suhted, intriigid ja kõik see, mis puutub lavastuste loomise juurde.
Paljastub Teatrimaagia
1990.-ndate maaelu. Selle aja rõõme ja muresid kujutab autor läbi muheda huumoriprisma.
Lugu algab sellega, et kodumaale on tulemas rootsis elav onu. See paneb liikuma huumoririkka sündmustejada.
Etendus esitab aega, mil algas eestlaste avanemine ja soov vabas maailmas ringi liikuda.
Haarav vabaõhulavastus Liivi sõja aegsest Eestist. Tegevus toimubRakvere linna lähistel, kuhu suundub Ivo Schenkenberg, keda teatakse kui Eestimaa Hannibali, oma maa kaotanud talupoegadest koosneva väesalgaga.
Näitemäng esitab võimalusi, mis tegelikult tol ajal Rakvere linnuse all võis juhtuda. Näidatakse lahingut, kus hukkus palju sõjamehi ja Ivo Schenkenberg vangi võetakse ja Ivan Julma ees hukatakse.
Etenduse pealkiri võib viia segadusse ja seostada seda samanimelise muinasjutuga, kuid seda see pole.
Etendus käsitleb tunnistajate vahendusel nende komplitseeritud suhteid kohtualusega, kes mängib oma peas ikka ja jälle läbi kohtuprotsessi
Huvitavaks teeb etenduse kohtuprotsessi vaheldumine videolõikudega, mille tegemisel oli abiks KaRakTeri liige ja noor filmihuviline Robin Täpp.
Lavastuse muutis veelgi tõepärasemaks selle esitamine päris kohtusaalis. Etenduses osales kogu näitetrupp ja lisaks abilised väljastpoolt oma teatrit.
Etendus valmis Mrožeki teose põhjal, mis on kirjutatud aastal 1961 ja on tema üks esimesi teatritekste.
Teos on poliitilise alatooniga ja annab võimaluse seda teost tõlgendada erineval viisil, mistõttu on väga hästi sobilik ka tänapäevase poliitikaga sidumiseks.
Nagu juba mainitud on etenduse näol tegemist poliitilise sürrealistliku satiiriga. Nii nagu etenduses, on ka tänapäevane poliitika võitlus totalitarismi ja demokraatia vahel
Ulgumeri on koht kuskil teadmata kohas, kus lagunevad nii inimsuhted kui võib-
Etendus näitab kuidas võim manipuleerib inimestega, ütleb lahti mistahes vastutusest oma kodanike ees ja kuidas toimub valimispalagan, mille seos inimeste tegelike poliitiliste veendumustega on haihtunud olematusse.
“Igaühele oma” on Ray Cooney hoogne kahevaatuseline komöödia, mis pakub igale vaatajale head huumorit ja ei jäta kedagi ükskõikseks.
Londonis asuvasse Westminsteri hotelli saabub töökohustuste tõttu Briti peamministri asetäitja oma naise ja erasekretäriga.
Tegelikult plaanib peategelane Richard Wiley teha pisikese kõrvalhüppe peaministri erasekretäriga. Selleks kasutab ta oma erasekretäri tagasihoidliku ja naistega kogenematu Georgia abi.Nagu valede puhul, paisub ka see vale suureks nalajakate äparduste virrvarriks.
Etendus on valminud Juhan Smuuli jutustuse “Kihnu Jõnn” teise vaatuse põhjal.
Vallini kõrts on Riia linnas tuntud kui meremeeste tööotsimise kohana.
Vallini soovitatud meestega üksteise järel läbirääkimisi pidades klopsib Jõnn kokku oma meeskonda. Kuna aga ikka mehi napib, siis on kapten sunnitud meeskonda võtma ka naisi.
Mingil hetkel puhkeb kõrtsis Jõnni meeste ja välismaalastest madruste vahel kaklus, mille tulemusena Jõnni uus meeskond muutub niivõrd ühtseks, et võimaldab võtta ette esimese pika mererännaku Lõuna-Ameerika maadesse.
Vaimukas näidend linnast, mille asukoht pole teada. Juba aastaid on linna valitsenud ja terroriseerinud draakon. Igal aastal nõuab ta linnarahvalt tuhandeid loomi ja peale selle ühe noore tüdruku. Ühel päeval ilmub linna rüütel Lancelot, armub linna arhivaari tütresse Elsasse ja on viimase nimel valmis draakoniga võitlema. Kast al õnnestub draakonit võita? Mis saab linnast? Kas linnaelanikud oskavad vabadust hinnata?
Selles satiirilises muinasjutus avaldub autori hukkamõist võimu, upsakuse ja inimvihkamise üle. Tänapäevalgi on aktuaalsed mõtted, mis väljenduvad etenduses: rõhutute kaitseks väljaastumine, seismine inimese väärikuse eest. Ja nagu ikka muinasjuttudes on ka siin iseloomulik headuse võit kurjuse üle.
Euripidese kirjutatud saatürdraama. Aines on võetud vanakreeka mütoloogiast ja kirjutatud nagu ikka enamik selleaegseid draamasid luulekeeles.
Sileen – meessoost nümf – koos bakhantidega läheb otsima röövitud Dionysost ja satub ühel saarel kükloobi vangistusse. Etendus saab alguse kohalt, kus Sileen on juba aastaid vangistuses olnud. Saarele satub tormivarju otsiv Odüsseus. Odüsseuse meeskonda ootab sama saatus. Kuidas päästab Odüsseus oma meeskonna ja Sileeni ning bakhandid?
Ühes väikeses Soome külas elavad kolm venda: Ana, Vilippus ja Elmeri. Elmeri on neist kõige noorem ja vennad peavad teda hullumeelseks, sest ta räägib loomade ja taimedega, jutustab puudega. Asja muudab hullemaks see, et Vilippuse naine ei ole Elmeri vastu ükskõikne. Seepärast otsustab Vilippus Elmeri hullumajja sokutada ja kaasab sellesse vandenõusse ka Ana.
Teel kohtuvad nad paljude eriloomuliste inimestega, satuvad politseisse ja elavad üle mitmesuguseid seiklusi.
Lavastus paneb meid mõtlema, mis on tegelikkuses hullumeelsus ja mida nimetada normaalsuseks?
Etenduse paremaks arusaamiseks vaheldusid stseenid väikeste videoklippidega.
Lavastus esietendus 16. novembril 2013. aastal Rakvere Kultuurikeskuse keldrisaalis. Lavastajaks trupi lavastaja Tiit Alte. Osalesid kõik näitetrupi 17 liiget, kusjuures mõnel liikmel tuli täita mitmeid rolle.
Bestseller Books
Etiam pharetra, erat sed fermentum feugiat, velit mauris egestas quam, ut aliquam massa.
Etiam pharetra, erat sed fermentum feugiat, velit mauris egestas quam, ut aliquam massa.
Clients Reviews
