Etendus jutustab värsivormis Vana-Kreeka kangelase Odysseuse eksirännakust, kus ta satub saarele, mida valitseb ühesilmaline hiiglane kükloop Polyphemos. Kükloop toitub loomadest ja saarele sattunud inimestest. Ta on vangistanud Sileeni, keda kujutatakse mütoloogias hobusesaba ja –kapjadega poolinimesena.  Sileeni ülesandeks on valvata kükloobi koobast ja valmistada talle einet. Pääsemislootuses räägib ta jumalatega ja pisut isegi kelgib niinimetatud vägitegudega.

Ja kui gigandisooga puhkes võitlusmöll,

Su kilbikandjaks paremal käel sain ma siis.

Enceladost tabas mu piik,

Ta kilbi lõhki lõin

Ja tapsin ta.

Sileen on nagu öeldud kükloobi koopavalvur ja valmistab elukale ka süüa. Aastaid vangistuses elanud Sileen tunneb rõõmu Odysseuse tulekust saarele, lootuses pööseda kükloobi juurest. Ta on nõus Odysseuse meeskonnale sõõmu veini eest, mida ta pole ammu maitsta saanud, ära andma kasvõi kogu kükloobi lambakarja. Kükloobi koju jõudes püüab Sileen enda päästmiseks teha kõik vassides ja valetades kükloobile, samal ajal olles ka Odysseuse poolt nii, et Polyphemos sellest aru ei saaks. Tänu Odysseuse kavalusele pääseb Sileen koos kõikide teistega kükloobi juurest. Lühidalt iseloomustades Sileeni, on see tegelane , kes armastab purjutada, on salakaval oma pääsemise nimel ja valmis tegema kõik, et kükloobist vabaneda.

Seda osa õppida ei olnud sugugi kerge, sest tuli välja tuua rolli erinevad  erinevad  jooned ja seda värsivormis. Samas oli seda aga huvitav teha ja andis võimaluse arendada erinevate joonte väljatoomisoskust, mida olin eelnevalt ka juba eelnevates etendustes.