Tegelane j Smuuli „Kihnu Jõnn“ II vaatuse muusikalises lavastuses „Vallini kõrtsis“.

Saarlane Jaan koos teise saarlasega on parajad purjutajad, kes alailma istuvad Vallini kõrtsis. Sageli ka teistes kõrtsides, samal ajal olles ise Vallinile võlgu. Purjuspäi on nad ka laulumehed, kes armastavad laulda, seejuures kõvasti ja valesti.

„Kaks saarlast ja kolm kuradit

Lõid kaarte viieristi metsas…“

Ühel päeval saabuvad nad teisest kõrtsist lauluga Vallini juurde, kus on parajasti ka Kihnu Jõnn. Kuna saarlased otsivad parajasti tööd ja Jõnnil on just vaja madruseid oma uude laeva, siis löövad saarlased Jõnniga käed. Jõnn lubab ka Vallinile võlgu oleva summa ära maksta.

Jaan on küll kõva purjutaja ja „laulumees“ aga kui juhtub löömaks minema, siis poeb Jaan enamasti peitu. Nii juhtub, et ka Vallini kõrtsis läheb inglastest madruste ja Jõnni meeskonna vahel kakluseks ja Jaan poeb selleks ajaks kõrtsi leti taha peitu, ise seal pooleliolevaid klaase kummutades.

Selle osa eriliseks raskuseks oligi vast laulmine, sest ise ei pea ennast laulumeheks, aga kuna suurt lauluoskust vaja ei olnud, siis sai ka sellest raskusest üle. Kuna olin juba varem purjus inimest mänginud, siis ei olnud ka see eriti keeruline. Mõnikord küll juhtus, et sõnad tulid välja pisut segaselt aga näitlejalt nõutakse ka purjus inimese mängimisel selget hääldust. Enamasti sain ka sellega hakkama.